Veebiseminar „Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 100“
Riigiõiguse ajaloo asjatundjad avasid Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse konteksti, eripärasid ja põhijooni
Toimumisaeg: 15. juuni 2020
Koht: Veebis
Korraldaja: Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital
Seminari kava
14.00
Avasõnad ja sissejuhatus
Lauri Mälksoo, akadeemik
Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president, video
14.10
Põhiseaduse teke ja teise peatüki kujunemine
Kas 1920. aasta põhiseadus oli „üliliberaalne“ või „ultrademokraatlik“ ja kas põhiseadus ise saab olla süüdi põhiseaduse kriisis. Või on põhiseaduse kriisis süüdi inimesed, kellel puudub respekt põhiseaduses sisalduvate põhimõtete vastu?
Hannes Vallikivi, advokaadibüroo Derling Primus partner, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant. Video
14.35
Kas põhiseadus peab kajastama riigi eripära?
Kas põhiseadus peab olema kohandatud riigi eripärale ja ajaloole? Sobimatus Eesti oludesse oli üks peamisi etteheiteid, mis 1920. aasta põhiseadusele hiljem tehti. Põgusalt puudutatakse seda, kuivõrd saab põhiseadust hinnata lahus seda täiendavatest seadustest
Hent-Raul Kalmo, Õiguskantsleri kantselei nõunik, Tartu ülikool. Video
15.00
1920. aasta põhiseadus kohtulikus rakenduspraktikas
Kuidas põhiseadus elas oma põhiseaduseelu – analüüs näitab, et 1920. aasta põhiseadus ei jäänud pelgalt deklaratiivseks programmiks, vaid elas ka kohtulikus rakenduspraktikas. Riigikohus teostas üksikjuhtudel põhiseaduslikkuse järelevalvet ning mõistis ise seda normikontrollina.
Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õigusajaloo professor. Video
15.25
Diskussioon ja kokkuvõte
Marju Luts-Sootak, Lauri Mälksoo, Hent-Raul Kalmo, Hannes Vallikivi, Tarmo Soomere. Video
