Riigiõiguse sihtkapitali Uno Lõhmuse nimelised eripreemiad 2024

Riigiõiguse sihtkapitali Uno Lõhmuse nimelised eripreemiad¹ pälvisid sel aastal kolm tööd:

1. Timo Aava (Viini ülikool, juhendajad Börries Kuzmany ja Pärtel Piirimäe) sai 3000-eurose eripreemia doktoritöö „Minorities and the State. Non-Territorial Autonomy in Estonia in the Late Tsarist and Interwar Periods“ eest. Eestis 1925. a vastu võetud vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus on pakkunud küllaltki laialdast ühiskondlikku ja teaduslikku huvi. Eesti õigusteadlastest on seda varasemalt uurinud näiteks Karl Aun. Timo Aava ajalooalane töö näitab meile ideede ajalugu selle Eesti riigiõiguslikult olulise seaduse taga ja – mis ehk kõige tähtsam – Eesti riigiõigusliku lahenduse aluseks olnud ideid ning debatte laiemalt Euroopas. Õigusajalooliselt tuuakse esile nii baltisaksa kui juudi perspektiiv ning kogemus kultuuromavalitsuse seadusega. Oma käsitusega panustab töö Eesti riigiõiguse ajaloo avaramasse, nüansirikkamasse ja interdistsiplinaarsesse mõistmisse, minnes seejuures maailmasõdade vahelisel perioodil õigusajalooliselt juhtunu mõistmiseks Esimese maailmasõja eelsesse ajastusse välja.
2. Armani Pogosjani (Tartu ülikool, juhendajad Eneken Tikk ja Katre Luhamaa) tunnustati 2200-eurose eripreemiaga magistritöö „Küberjulgeolek kui võimalik õigushüve Eesti Vabariigi ning Soome Vabariigi põhiseadustes“ eest. Töö uurib küberjulgeoleku kui võimaliku õigushüve seoseid põhiseaduse ning üksikisiku põhiõiguste ja -vabadustega. Lähteprobleemina on nähtud, et üksikisiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitse ei ole Eesti õigusruumis piisaval määral mõtestatud küberruumist tulenevate riskide maandamiseks ja ohtude vältimiseks. Töös on olulisel kohal Eesti ja Soome lähenemiste võrdlus küberjulgeoleku mõtestamisel õiguslikust perspektiivist. Seejuures joonistub välja Soome Eestist mõneti laiem arusaam küberjulgeolekust. Autor paneb ette määratleda küberjulgeolekut ning -turvalisust inimesekesksemalt, eelkõige läbi isiku põhiõiguste ja -vabaduste. Samuti pakub ta võimalusi küberjulgeoleku või -turvalisuse täiendavaks tagamiseks põhiseaduse pinnalt. Sellisena on töö nii tänases päevas aktuaalne kui ka tulevikku vaatav.
3. Kertu Birgit Anton (Tartu ülikool, juhendaja Nele Siitam) pälvis 1500-eurose eripreemia bakalaureusetöö „Tulevaste põlvede kliimaalane kaebeõigus halduskohtumenetluses“ eest. Uurimistöös otsitakse vastust küsimustele, kas tulevikus elavate inimeste õigusi on võimalik kliimamuutuste eest kaitsta ja kes võiks saada seda teha. Haldusakti vaidlustamine kliimamõju alusel on Eestis põhimõtteliselt võimalik ja seetõttu ongi uurimistöö fookuses kaebeõigus tulevaste põlvede õiguste kaitseks kasvuhoonegaaside heidet lubava haldusakti tagajärgede eest. Autor leiab, et vastav kaebeõigus on olemas nii keskkonnaorganisatsioonidel, lastel kui kohaliku omavalitsuse üksustel. Keskkonnaorganisatsioonid saavad vaidlustada kliimamõjuga haldusakti avalikes huvides ning lapsed saavad tugineda enda subjektiivse õiguse riivele. Kohaliku omavalitsuse üksus peab kaebeõiguse saamiseks tõendama, et haldusaktiga lubatav kasvuhoonegaaside heide seab ohtu tema seadusest tulenevate ülesannete täitmise. Uurimistöös tõstatatud küsimused on kerkinud üles erinevates Euroopa Liidu riikides ja töö väärtuseks on nende analüüs Eesti riigi- ja haldusõiguse kontekstis.

Rohkem infot üliõpilastele antavate 2024. a teaduste akadeemia preemiate kohta https://www.akadeemia.ee/ule-anti-teaduste-akadeemia-eripreemiad-uliopilaste-teadustoode-konkursil/

1. Sihtkapitali eripreemiad on 2024. aastast nimetatud Uno Lõhmuse nimeliseks tänavu meie seast lahkunud sihtkapitali nõukoja endise esimehe ja liikme, õigusteadlase Uno Lõhmuse mälestuseks ↩︎